Ratsarügement oli Eesti sõjaväe ratsaüksus, mis moodustati 20. novembril 1918. Ratsarügemendi eestvedamisel toimusid esimesed ratsavõistlused ja see andis hiljem tõuke Hobuseasjanduse ja Armastajate Ühingu loomisele.
Esimene ratsavõistlus toimus 2.oktoobril 1921. aastal Tartu lennuplatsil. Ratsavõistlustest võttis osa umbes 30 ratsanikku, kes võtsid mõõtu vahetus- ja takistussõidus ning näitasid üles osavust raiumises, piikide käsitlemises ja džigiteerimises. Lisaks toimusid ratsamängud, võidusõit ja joondumine. Hoolimata halvast ilmast saatis võistlusi publikumenu
Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing asutati 12.aprillil 1922. aastal. Ühingu eesmärgiks ja ülesandeks sai hobuspordi edendamine Eestis. Hobuseasjanduse ja Armastajate Ühing oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäijaks.
Pikalt otsiti hipodroomile sobilikku kohta, arutlusel oli hipodroomi rajamine Kadriorgu, kuid lõpuks rajati hipodroom Paldiski maanteele, Seewaldi haigemaja ja Baltika telliskivi vabriku vahelisele maaalale. Hipodroomi ehitus läks maksma 25 miljonit marka.
1924. aastal andis kindralstaap välja käsiraamatu, milles jagatakse juhiseid hobuse koolitamiseks.
1925. aasta oktoobris peeti Tallinnas esimesed üleriiklikud ratsavõistlused. Võistluste korraldajaks oli ratsavägi.
30- 31.oktoobril võistlesid Eesti ratsaväelased Riias, võistlustel osalesid vaid Läti ja Eesti sõdurid. Võistluste eesmärgiks oli ratsaspordi populariseerimine ja erinevate hobuste demonstreerimine. Teadaolevalt oli see esimene välivõistlus, millel eestlased osalesid.
Eesti ratsutajad osalevad esmakordselt Soomes. Saavutati kohad 1-3 ja 5.koht. Eestist osales 2 ratsutajat.
27-29.septembril toimusid Tallinnas esimesed suuremad üleriiklikud ja rahvusvahelised ratsavõistlused. Osa võtsid Poola, Soome ja Läti ratsaväelased. Eesti ei olnud sel ajal rahvusvahelise ratsaspordi föderatsiooni liikmeks, mistõttu olid reeglid välisvõistlejate jaoks võõrad ja põhjustasid pahameelt.
Pärnus võistluste raames toimusid kõrgushüpped, uue Baltimaade rekordi sooritas veltveebel Peetow (Peetov?) hobusel Jabur ületades kõrguse 175 cm.
Riias toimunud “Rahvuste Karika” võistlustelt võideti 2.koht. Võitis Poola.
25-27.septembrini peeti Tallinnas suuremad rahvusvahelised võistlused. Esmakordselt võisid ratsavõistlustel osaleda era-/tsiviilisikud.
Maneeži suuruseks oli 75 x 25 m ning lisaks oli maneežil ka rõdu 200 pealtvaataja jaoks. Elektrivalgusega ja elektriga köetud maneeži põrand oli kaetud saepurukihiga. Maneež võimaldas teha trenni ja pidada võistlusi igasuguse ilmaga. Maneež on tänaseks hävinenud.
29.septembril 1939. aastal avatakse Tondi maneež. Valminud maneež oli moodsaim pealinnas ning oli varustatud pealtvaatajate tribüüni, riietusruumi ja muu vajalikuga.
Antakse välja kaitseväele mõeldud “Ratsasõidu ja ratsastamise õpetus”. Raamatu peamiseks allikaks oli Saksa ratsutamise eeskiri “Reitvorschrift 1937”.
10.septembril lõpetab ratsarügement tegevuse
Toimusid esimesed meistrivõistlused Eesti pinnal. Tallinna hipodroomil toimunud võistluste kavas oli kõrgema ja keskmise klassi takistussõit, herdelvõidusõit 2000m ja 3000m distantsil, terarelva käsitlemine ja voltižeerimises, lisaks toimus koolisõidu demonstratsioonesinemine ja erinevad naljanumbrid.
5.-14.septembril toimuvad Moskvas üleliidulised meistrivõistlused liiduvabariikide vahel. Võistkondadest oli esimene Moskva (4907 punkti), järgnesid Vene NFSV (4729) ja Eesti NSV 4468. Eesti meeskonnast võitis individuaalselt meeste raskema klassi takistussõidu Lembit Tamm Orlikul, naiste raskema klassi takistussõidu võitis Aino Lukas hobusel Tahhiita. Jahivõidusõidus 3000m distantsil saavutas 2.koha Viktor Visnapuu. Terarelva käsitlemise võitis Heina Rooba. Pildil meeskonda kuulunud R.Hanneste.
Tartu üliikooli juurde loodi ratsabaas, mis teenindas Tartu Riiklikku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse akadeemiat, Tartu noorte spordikooli ja moodsat viievõistlust.
Tallinnas toimunud meistrivõistlustel oli esmakordselt võistlusklassina koolisõit. Seni oli koolisõitu näidatud demonstratsioonesinemistel. Võitis Mihhail Fadejev hobusega Kreedit. Järgnevatel aastatel krooniti Mihhail Fadejev koolisõidus Eesti meistriks 22 korral.
1956. aastal toimus esimene spartakiaad, nö raudse eesriide “olümpiamängud”. Eestlased saavutasid üldkokkuvõttes kõrge 3.koha.
Esimese eestlasena osales Jüri Villemson hobusel Poolus Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel. Jüri Villemson ja Poolus kuulusid NSVLi meeskonda.
Eestlased osalesid üleliidulistel sovhooside, kolhooside ja hobusekasvanduste võistlustel Alma-Atas. Eesti võistkond tuli esikohale, mis võimaldas Harald Männikul, tollasel põllumajandusministril, osta Eestisse paremaid hobuseid.
Ülo Kepp osales Prantsusmaal, Haras du Pin’is toimunud EM-l NSVLi meeskonnas. NSVL tuli hõbemedalile, kuid Ülo Kepp katkestas võistluse pärast krossi osa.
1973. aastal ilmus esmakordselt eesti keeles 1933. aastal välja antud Wilhelm Müseleri raamat “Ratsasport”. Raamatu tõlkis eesti keelde Raigo Kollom ning raamatust anti välja kordustrükk 2006. aastal (“Ratsutamisõpetus”). Müseleri raamatu tähtsust Eesti ratsutamisõppele on raske alahinnata.
Spordiühing “Jõud” sihikindla töö tulemusena avati 1976. aastal Niitvälja maneež, mis oli esimene sõjajärgselt ehitatud maneež. See andis sportlastele lootust, sest seni olid nad pidanud piirduma väiksevõitu Tondi maneežiga.
Tõnu Rähn hobusega Romulus arvati NSVL olümpiakoondise kandidaadiks. Olümpiale Tõnu Rähn kahjuks ei jõudnud.
Tühjana seisnud talli koliti hobustega 1979. aastal pärast jaanipäeval toimunud võistlusi. Algselt vaid paari boksiga tallist on ajapikku kasvanud Eesti suurim ratsutamis- ja võistluskompleks.
Spordiühing “Jõud” võidab 1980. aastal Moskvas toimunud meistrivõistlustelt kaks pronksmedalit. Tegu oli viimaste aastakümnete suurima saavutusega. Pildil Tiit Sirel hobusel Analoog.
Peetakse esimene takistussõiduvõistlus Luunja Karikas. Luunja Karikas on üks pikaajalisemaid võistluseid Eestis, mis toimub tänaseni.
Ilmub raamat “Ratsutamine. Minevikust tänapäevani”, autoriteks Raigo Kollom, Evald Nõmm, Helle Rätsep. Raamatus on põhjalikult käsitletud Eesti ratsaspordi ajalugu kuni 1980. aastani.
24.aprillil 1990 avatakse Tallinna ratsaspordibaas, Veskimetsa ratsakeskus. Samal aastal avati veel Luunja maneež .
21.detsembril 1990 taasasutatakse Eesti Ratsaspordi Liit. ERL juhatuse esimeheks valiti Jüri Kulbin ning esimeseks peasekretäriks valiti Andrus Porman.
ERList saab esmalt Eesti Olümpiakomitee ning seejärel ka FEI (Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon) liige. Selle sammuga kanti Eesti ratsaspordi maailmakaardile.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1992. aastal taastati 1920. aastatel asutatud hobusekasvatusseltside õigusjärglasena Eesti Hobusekasvatajate Selts. Seltsi eesmärgiks on Eestis aretatud hobusetõugude- eesti tõugu hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveo tõugu hobuse aretamine ja säilitamine
Tähtveres asunud Tartu ülikooli ratsabaas oli jäänud ratsutajatele väikseks ning tekkinud oli vajadus uue ratsaspordibaasi järele. Tartu ratsabaasi direktor Ülo Kepp leidis seejärel sobiva koha Ihastes ning sinna hakati uut ratsabaasi ehitama, mis valmis 1992. aastal.
Moskvas toimunud Nations Cupi/Rahvuste Karika võitis Eesti. Eesti meeskonda kuulusid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve.
Toimub esimene maailmakarika etapp takistussõidus. Vastavatud Ihaste ratsabaasis toimub Volvo MK etapp, mille võitis Soome esindaja Karl Fazer. Järgnevatel aastatel toimus võistlus Tallinnas.
Aastatel 1995-2002 toimuvad ülimenukad galopivõistlused. 1995. aastal toimub esimest korda kogupere ratsaspordiüritus Vidrike Galopp. Vidrike galopi kõrval oli populaarne ka Kajamaa galopp, mis toimus aastani 2003. 2003.a. Kajamaa Galopi raames peeti ka ilusaima eesti tõugu hobuse valmised
Rein Pill jõuab esimese eestlasena maailmakarika finaali. Rein Pill osales Göteborgi MK-finaalis hobusega Palladium, kellest sai hiljem Gunnar Klettenbergi võistlushobune.
Kernu Ratsu sportlane Katrin Aia jõudis esimese eestlasena ratsutamise MMile. Katrin Aia esindas Eestit kestvusratsutamises. Dubais toimunult MM-ilt Katrin Aia kahjuks tulemust kirja ei saanud.
14.08.1999 toimunud esimestel meistrivõistlustel võitis esikoha seenioride klassis Heigo Rohtla hobusel Vino de Marques.
Esimese Eesti ratsasportlasena osales Hicksteadis toimunud EMil Rein Pill hobusel Mitjutland. Nende tulemuseks jäi 60. koht.
2000. aasta Sydney OMi kohta pakuti ka Rein Pillile. Olümpiakoha taganud sportlase hobune sai kolm kuud enne võistlusi vigastada ning vabanenud kohta pakuti Rein Pillile. Paraku jäi ettevalmistusaeg liiga lühikeseks ning Rein Pillil tuli olümpiakohast loobuda.
Seltsi eesmärk on sporthobuste kasvatamise arendamine Eestis ning sporthobuste kasvatajate ühiste huvide esindamine. Lühikese ajaga on tõuraamatut saatnud särav edu.
Ritmitšnõi müüdi Soome 50 000 Soome marga ja kasutatud kodumasinate eest. Hiljem jõudis hobune USAsse, kus ta Nona Garsoni käe all jõudis 2000.aasta OMile.
2001. aastal jõudis Marlen Vassil FEI edetabelis 192.kohale.
Võistlejate seas ülimenukaks osutunud võistlussari kestis 2010.aastani. Palladium Cup oli nimetatud samanimelise kuulsa takistussõiduhobuse järgi
18.-20. oktoobril 2002 toimub esimene Tallinn International Horse Show (TIHS). Tegemist oli Eestis ja Baltimaades esimese rahvusvaheline sisehallis toimuva ratsaspordi suurvõistlusega ja võistlusest võtsid osa 11 riigi sportlased. Esimese GP võitis kodupubliku rõõmuks Rein Pill hobusel Ecuador.
Marlen Vassil ja Freestyle täitsid olümpianormi, kuid 50 parima koolisõitja hulka ta ei mahtunud.
1.septembril 2003 ilmub esimene ajakirja Oma Hobu number. Oma Hobu rõõmustas lugejaid kuni 2015. aastani. Tänaseks on kõik ajakirja numbrid digitaalselt kättesaadavad.
2004. aastal toimub esimene Nations Cup Eestis, Veskimetsa ratsakeskuses. Algselt 2003. aastal toimuma pidanud võistlus lükkus edasi hobuste gripi tõttu.
2006.aastal saavutas Gunnar Klettenberg Novestal Kuala Lumpuris toimunud maailmakarika finaalis kõrge 12. koha. See on seni parim tulemus, mis on MK-finaalis saavutatud.
Eesti koondis võitis Bratislavas toimunud Rahvuste Karika etapi. Võidukasse meeskonda kuulusid:
Gunnar Klettenberg – Novesta
Hanno Ellermann – Poncorde
Tiit Kivisild – Lara
Rein Pill – Ritual
Aprillis 2009 avaldatud FEI edetabelis hoidis takistussõitja Rein Pill maailmas
71. kohta. See on praeguseni kõige kõrgem koht Eesti ratsaspordi ajaloos.
10. juulil avati portaal Hobumaailm, mis vahendab ratsaspordi uudiseid Eestist ja mujalt maailmast. Hobumaailma eelkäijaks võib pidada Rait Küti portaali ratsasport.ee, mis on tänaseks suletud.
TIHS oli olnud aastaid maailmakarika etapi toimumise kohaks, kuid 18.-21.märtsil 2010.aastal peetakse Tallinnas esmakordselt Kesk-Euroopa liiga maailmakarika finaal. 2009/2010 hooaeg osutus eestlastele väga edukaks- saavutati kolmikvõit. Esikoha saavutas Tiit Kivisild, kellele järgnesid Gunnar Klettenberg ja Rein Pill.
2010.aastal peeti esmakordselt Haanjamaal rahvusvahelised võistlused kestvusratsutamises. Võistlused peeti CEI2**/CEIY2** (120km) ja CEI1*/CEIY1* (80km) tasemel. CEI2* võitis Virge Laur hobusel Filly Bella. Võistlejaid oli Soomest, Poolast, Rootsist, Norrast ja AÜE-st.
Luunjas peetud takistussõiduvõistlusel püstitati rekord hobuste kõrgushüppes. Selle saavutasid Andrus Kallaste ja Opaal, ületades takistuse kõrgusega 215 cm.
Kurtnas toimus 2010.aasta septembris CIC2** ja CCI1* tasemel rahvusvaheline võistlus kolmevõistluses. Võistlejaid oli Eestist, Soomest ja Leedust. Võit läks Soome, parima eestlasena saavutas teise koha Siret Saks hobusel Wiplala S.
Rakendispordis toimusid esimesed meistrivõistlused Pärna talus. Kokku osales võistlustel neli ekipaaži ning võitjana väljusid Kaspar Kald ja Margo Reinhold hobusega Libeeria.
Esimest korda selgitati koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses parimad välja ka harrastajate klassis. Koolisõidus ja kolmevõistluses võitis Ervi Kaasiku vastavalt hobustel Flipper ja Cendoria S. Takistussõidus viis tiitli koju Severin Puss Windaril.
2013.aastal peeti Niitväljal esmakordselt koolisõidu meistrivõistlused lasteklassis. Tiitli võitis Niitvälja ratsaklubi liige Stella-Marii Tamme hobusel Calendula. Juba järgmisel, 2014.aastal, peeti eraldi lasteklassis võistlused ka takistussõidus.
Juunis avati Ratsanet.ee. Ratsaneti kaudu saab end registreerida ratsaspordiklubidesse ja RK programmi, taotleda järku või litsentsi, arvele võtta hobuseid jne.
Olustveres peeti juuli lõpus esimene rahvusvaheline rakendispordivõistlus. Eesti parim oli 4. koha saavutanud Eve Haggi Vairiga. Ponirakendis saavutas 3. koha Riina Rõa.
2021. aastal toimus Pärnumaal Maria talus esmakordselt kahenädalane rahvusvaheline ratsaspordifestival CHI Pärnu. CHI tähistab sündmust, kus ühes kohas peetakse rahvusvahelised võistlused erinevatel ratsaspordialadel. Maria talus võisteldi takistussõidus, koolisõidus ja rakendispordis.
Koolisõitja Dina Ellermann ja Donna Anna tegid Eesti ratsaspordi ajalugu, osaledes 2021.aasta Tokyo olümpiamängudel. Dina Ellermanni ja Donna Anna tulemuseks oli 49. koht (65.435%).